Palkmaja õhutihedus ja rõhutest

Eesti Puitmajaliit ja Timbeco Woodhouse viisid läbi Timbecos toodetud palkmaja rõhutesti, saades õhulekkeks 2,23 m3/hm2 ning õhuvahetusarvuks (n50) on 1,735 l/h.

Seaduse järgi peab olema väikemajade õhulekke arv 6 m2/hm2 ning õhuvahetusarv loomuliku ventilatsiooniga majal vähemalt 3 h-l. Seega ületavad Timbeco Woodhouse palkmajad kehtivaid norme ligi kaks korda, olles õhulekke arvult peaaegu võrdsed ThermoLog majade tulemusega, kus on kasutatud oluliselt suuremat õhutihedust tagavaid materjale ja lahendusi.

Timbeco palkmaja õhutiheduse testi raport

Testis katsetatud maja on ehitatud 165 mm liimpalgist (lisasoojustuseta, osadel siseseintel on krohviviimistlus) umbes viis aastat tagasi. Hoonel on palju avatäiteid (maast laeni aknad, viis katuseakent, lagede kõrgus 3,5m), vundament on alt tuulutatav soojustuseta lintvundament, põrand asub kandvatel taladel, põrandasoojustuse paksus 200 mm, katuse soojustuse paksus on 300 mm ning avatäited on kolmekordse klaaspaketiga. Avatäited on teibitud väljastpoolt ProClima teibiga (v.a katuseaknad), katuse aurutõkkeks on ProClima Intello ja teibitud ka ProClima teibidega. Põranda tuuletõke on tihendatud vahuga, põranda aurutõke on tihendamata, vahuga on tihendatud sarikate vaheline tuuletõke tuulekasti juures. Katuse aluskate (Divorol Universal S) ei ole eraldi täiendavalt teibitud.

Tulemusi analüüsides saab teha järgmised järeldused

a) Testi tulemus sõltub konkreetse maja tüübist. Kasutades sama lahendusi mõnel muu arhitektuuriga majal, võib testi tulemus tulla erinev.

b) Palkmaja puhul on eriti oluline avatäidete tihendamine ja soojustamine.

c) Kinnitust sai fakt, et seintest on soojakadu kogu maja juures ca. 15-20% ning tähtis on katuse ja põranda korralik soojustus. Hästi soojustatud katus annab õhutihedustestile oluliselt juurde.

d) Palkide vahelt, tappidest ja nurkadest puhub õhk küll sisse, kuid see on normaalne ega mõjuta tulemust nii palju kui konstruktsioonide omavahelised ühendused. Eriti oluline on seina ühendamine katuse ja põrandaga.

e) Kui maja palkidesse on elektrijuhtmete jaoks puuritud sisse elektrikanalid, võivad need koos elektripistikutega olla ühed suuremad õhu sissepuhkekohti.

f) Palkmaja õhupidavust mõjutab suurel määral ehituse üldine kvaliteet – kui korralikult on palgid kokku löödud, tapikaelad soojustatud linavildiga vms.

Erinevate rõhutestide tulemused

Konstruktsiooni tüüp Aasta Tulemus q50 (m3/hm2) Normatiiv
Puitelement 2013 1,32 6
Ökomaja 2009 1,7 6
Palkmaja 2012 2,23 6
Ökomaja 2012 0,58 6
Ökomaja 2009 1,2 6
Ökomaja 2013 2,11 10

Mis erinevused on õhulekke arvul ja õhuvahetusarvul?

Õhuvahetuskordsus on piirdetarindite õhuleket iseloomustav näitaja, mis on määratud õhulekke testiga võrdlus(baas)rõhul väljendatuna ehitise või mõõdetud tsooni sisemise mahu kohta.
Õhulekkearv
on piirdetarindite õhuleket iseloomustav näitaja, mis on määratud õhulekketestiga võrdlus(baas)rõhul väljendatuna ehitise või mõõdetud tsooni piirdetarindite pindala kohta.

« Tagasi